Hankekool on Soraineni riigihanketiimi videoloengute seeria, milles jagame oma pikaajalisest kogemusest ammutatud teadmisi riigihankeõigusest. Loengutes selgitame nii riigihangete baasteooriat kui ka praktikas tekkinud keerukamaid õigusprobleeme. Videod sobivad vaatamiseks ja kuulamiseks igale riigihankehuvilisele – olgu selleks õpihimuline juuratudeng, vilunud hankespetsialist või riigihankerägastikus ekslev ettevõtja. Head vaatamist-kuulamist!
Karistused riigihangete seaduse rikkumise eest
Meie partner Norman Aas avab põnevat, kuid siiani väga vähe käsitletud teemat – hankija karistusõiguslikku vastutust riigihangete seaduse rikkumise eest. Loengus selgitatakse hankija tegevuste kvalifitseerumist nii väärtegudeks kui ka kuriteoks ning käsitletakse eraldi selles kontekstis juriidiliste isikute vastutust ja sellest vabanemise võimalusi.
Mis on riigihange
Gerli Helene Gritsenko tutvustab Soraineni hankekooli loengus riigihanke olemust. Riigihankehuviline saab siit loengust vastused küsimustele nagu millal tuleb korraldada riigihange, kes on hankija, millised on riigihanke eesmärgid ja põhimõtted ning millised on hankemenetluse liigid.
Kaitsehanked ja julgeolekuhanked
Üldreegel on see, et riik teeb enda ostud ja tellimused avalikult ja läbipaistvalt riigihangete teel. Ent on olemas ka valdkondi, kus mingite kaupade või teenuste hankimist avalikustada ei soovita või on see koguni keelatud. Selliseid hankeid nimetatakse tundlikeks hangeteks ning need puudutavad eeskätt kaitse- ja julgeolekuvaldkondi.
Meie riigihankeeksperdid Carri Ginter ja Mario Sõrm räägivad videoloengus, millised reeglid tundlikele hangetele kohalduvad ning kuidas neid ära tunda.
Mis on raamleping?
Loengus “Mis on raamleping?” teeb meie riigihankeeksperdist vandeadvokaat Kadri Härginen puust ja punaseks selle, mida kujutab endas riigihanke raamleping: mis on raamlepingu tunnused, kuidas raamlepingut eristada hankelepingust, miks raamlepingut kasutada (ja mitte kasutada), millised nõuded raamlepingule kohalduvad ja palju muud põnevat.
Alapakkumuste kontroll
Meie riigihankeeksperdist advokaat Mario Sõrm räägib praktikas hulgaliselt vaidlusi tekitavatest alapakkumustest. Millal on tegemist alapakkumusega, millal ja kuidas tuleb hankijal alapakkumusi kontrollida ning milliste argumentidega saab pakkuja ennast alapakkumuse kahtluse korral kaitsta – kõikidele nendele põletavatele küsimustele saate vastused Mario loengust.
Eksperdid arutlevad alapakkumuste kontrolli üle
Alatasa räägitakse, et alapakkumused on teema, mis kunagi riigihangetelt ei kao ja et õiguspoliitiliselt pole midagi olukorra parandamiseks ära teha. Meie riigihankeeksperdid Kadri Härginen ja Mario Sõrm diskuteerivad alapakkumuste kontrolli kitsaskohtade ja võimalike tulevikusuundumuste üle.
Hankija kahjunõue pakkuja vastu – hinnavahe hüvitamine pakkumuse tagasivõtmisel
Kui võitjaks tunnistatud pakkuja võtab riigihanke käigus pakkumuse tagasi, võib hankija nõuda pakkujalt hinnavahe hüvitamist järgmise pakkumuse maksumusega. Lisaks on hankijal õigus nõuda ka täiendavate kulutuste hüvitamist, mis võivad kaasneda uue pakkumuste hindamisega. Loengus käsitleb Kadri Härginen eeltingimusi, mis peavad olema täidetud, et hankija saaks pakkujalt kahju nõuda. Ettekandes tutvustatakse ka senist Eesti kohtupraktikat, mis on selliseid hankijate nõudeid puudutanud ning kus hankijate nõuded pakkujate vastu on väljamõistetud. Täpsemalt juba videos, head vaatamist!
Millal on ühispakkujate koostöö keelatud?
Viimasel ajal on Skandinaavia maade kohtutes hulgaliselt kirgi kütnud konkurentsiõigusest tulenev ühispakkujate koostöö keeld. Piirangud on karmid ning nende rikkumiste eest määratavad trahvid hirmutavalt kõrged. Ka Leedus on juba esimesed trahvid lubamatule ühispakkujate koostööle määratud. Eestis on küll tegemist veel avastamata teemaga, kuid Euroopa Liidu õigusest tulenevad põhimõtted kohalduvad meil samamoodi nagu Skandinaavia maades. Seega pole küsimus mitte kas, vaid millal muutub teema siingi aktuaalseks. Selleks, et olla õigel hetkel ühispakkujate koostöö piirangutega kursis ning osata nendest tulenevaid riske ühispakkumuste tegemisel hinnata, vaadake meie riigihanketiimi advokaadi Gerli Helene Gritsenko loengut.
Hankija ja pakkuja müstiline hoolsuskohustus
On mingi müstiline arusaam, et hankija peab olema hästi hoolas, aga kui kellegi käest küsida, mida selle all täpsemalt silmas peetakse, siis keegi ei tea.
Tegelikult peab hankija lisaks õigusnormide täitmisele iseseisvalt ära tundma, et „Ahaa, nüüd ma olen olukorras, kus seadus ei ütle mulle, mida ma tegema pean!“. Siis tuleb lähtuda üldpõhimõtetest, mille järgi peab hankija tagama siseturu toimimise.
Seda ei ole täna aga praktikas eriti mõtestatud. Pigem kehtib arusaam, et kui konkreetseid õigusnorme ees ei ole, siis rohkem kohustusi pole. See on aga paradigmaliselt ebaõige.
Hankija ja pakkuja hoolsuskohustust käsitles oma ettekandes lähemalt Soraineni riigihangete ja avaliku sektori projektide valdkonna juht Kadri Härginen, kellel valmis äsja sellel teemal ka doktoritöö.
Hankelepingu muutmine ja tagasinõuded
Riigikohus on hankelepingute muutmise kohta öelnud, et tegemist on väga keerulise asjaga. Viimasel ajal on advokaadibüroode jaoks hankelepingute muutmiste ja nendega kaasnevate tagasinõuetega tegelemine muutunud väga oluliseks teenistusallikaks.
Kui leitakse, et hankelepingut, kus on kasutatud Euroopa Liidu vahendeid, on õigusvastaselt muudetud, on üldjoontes rikkujal kohe soolas tagasinõue 25% hankelepingu „väärtusest“. See võib miljonitesse eurodesse ulatuvate projektide puhul tähendada üsna ulatuslikku auku hankija eelarves.
Mis on üldse hankelepingu muutmine? Millisel õiguslikul alusel saab hankelepingu täitmise tähtaega pikendada? Kuidas RHS § 123 lg 1 p 3 alusel teha täiendavaid oste? Neid teemasid käsitles Soraineni riigihankeekspert Mario Sõrm, kes tõi oma ettekandes näiteid ka konkreetsetest kaasustest.
Tagasinõuete „hinnakiri“ ja põhiseadus – kas Eesti õigus võimaldab tagasinõudeid maksma panna?
Riigikohus kontrollis, kas Vabariigi Valitsuse uus säte, mis ütleb, et finantskorrektsiooni määr on kindlasti kümme protsenti, on põhiseadusega kooskõlas. Kui varem võis see määr olla kas viis või kümme protsenti, siis uus säte karmistas reegleid.
Selgus, et see säte pole põhiseadusega kooskõlas ja kohaldada tuleb seda ühendmääruse redaktsiooni, mis kehtis sellel hetkel, kui see toetus saadi. Riigikohus põhjendas seda nii, et sellel hetkel, kui toetus saadakse, tekivad selle saajal õigused ja kohustused: õigus raha saada ja kohustus mitte reegleid rikkuda.
Tagasinõuete „hinnakirja“, põhiseaduspärasust ja teisi teemasid käsitles oma ettekandes Soraineni riigihankeekspert Gerli Helene Gritsenko.
Osale meie „Hankekooli“ loengutes
Telli meie riigihankeuudiste infokiri
Kui sul tekkis loenguid kuulates küsimusi või soovid anda vihjet mõne kuuma riigihanketeema kajastamiseks tulevastes „Hankekooli” loengutes, siis võta meie tiimiga ühendust:
