Mis juhtub siis, kui reklaam eksitab ja kas kõike peabki reklaamima? Koos saatejuhi Maia-Liisa Mürkeliga aitas „Loomade Hääl: keskkonnaeri” saates vastuseid otsida meie vandeadvokaat Triin Toom.

Triin rääkis saates sellest, kuidas inimesed reklaamide ajel käituvad – näiteks teeb 46% tarbijatest oma otsuse sotsiaalmeedia põhjal. Noorema generatsiooni puhul on see protsent umbes kaks korda nii kõrge.

Reklaamiseaduse eesmärk on kaitsta tarbijat. Algusest peale on olnud reklaamiseaduses kirjas, et reklaam ei tohi olla eksitav ja inimene peab aru saama, et tegemist on reklaamiga. Aja jooksul on piiranguid juurde tulnud, näiteks tervistkahjustavate toodete reklaami osas.

Keelatud on kutsuda üles inimese tervist või keskkonda kahjustavale tegevusele

Triin selgitas saates, millal on tegu eksitava reklaamiga ning miks on keelatud reklaamid, mis kutsuvad üles inimese tervist või keskkonda kahjustavale tegevusele.

Kuna reklaamil on tarbimiskäitumisele väga suur mõju, on reklaamide kaudu võimalik mõjutada inimesi ka oma tervist ja keskkonda hoidma. Nii näiteks on mitmed Hollandi linnad keelanud punase liha ning fossiilkütuste või fossiilkütustel põhinevate toodete reklaami.
 
Samuti ei tohi tarbijat eksitada reklaamides tooteid keskkonnasõbralikuna, kui selle kohta tegelikud tõendid puuduvad. Reklaami keelustamine on leebem variant toote enda keelustamisega võrreldes – st vastutus pannakse tarbijale – kui ta soovib oma tervist või keskkonda kahjustada, võib ta seda teha, kuid reklaam ei tohi selleks üles kutsuda ega jätta muljet, et toode on keskkonnale kasulik, kui see tegelikult nii ei ole.
 
Reklaamiseaduse mõjust keskkonnale kuula edasi siit.