Eriolukord

Eestis, Lätis ja Leedus kehtestatud eriolukord toob kaasa teatud piiranguid ja reegleid, mis mõjutavate ettevõtete tegevust. Loe edasi siit.

Eesti

  • Eriolukorra nõudjad ei mõista, et siis võib kaitsevägi siseneda igasse koju, igaüht kinni pidada ja läbi otsida

    Väljaanded / Allar Jõks / Eesti Päevaleht

    Täna möödub aasta eriolukorra kehtestamisest Eestis. Erinevad uuringud näitavad, et demokraatia tegi Baltimaades kriisiaastaga läbi korraliku kukkumise. Meie partner Allar Jõks hoiatab aga, et aasta pärast eriolukorra kehtestamist ei näe ta suurimat ohtu demokraatiale mitte niivõrd valitsustes kui inimestes, kes tahaksidki riigile erakorralistes oludes piiramatu voli anda. „Minu jaoks ei ole praegu demokraatiale suurimaks ohuks […]

  • Jõksi hinnangul on veel vara eriolukorda kehtestada

    Väljaanded / Allar Jõks / ERR / Vikerraadio

    Meie partner, vandeadvokaat Allar Jõks rääkis pikemas intervjuus ERR-ile, et eriolukorra ja hädaolukorra piirid on hägustunud, valitsuse avardunud võimalused piiranguid kehtestada ka hädaolukorra raames võivad aga viia autoritaarsusesse. Jõksi hinnangul ei ole praegu veel vaja eriolukorda välja kuulutada, kuid kui hakataks seadma liikumispiiranguid, oleks selle eelduseks kindlasti eriolukorra kehtestamine. ,,Eriolukord on hädaolukorra seaduses ette nähtud […]

  • Koroonaajastu lõpus terendab perspektiiv olla terved, aga jääda vabadustest ilma

    Väljaanded / Allar Jõks / Äripäev

    Õigus tervisele ei ole õigus, mis domineerib kõigi teiste põhiõiguste üle, nagu õigus haridusele või ettevõtlusvabadus, ning valitsus on ka epideemiatõrjel põhiseadusega seotud. Kui me seda alanud aastal selgelt välja ei ütle, muutume kaasvastutajaks, kui seljatame koroona õigusriigi hinnaga, kirjutab meie partner Allar Jõks tänases Äripäevas. Õigusriigis peab igal keelul olema seadusest tulenev ühemõtteliselt selge […]

  • Norman Aas ja Illimar Pärnamägi: vajalik seadusemuudatus eriolukorrast väljumiseks

    Väljaanded / Illimar Pärnamägi, Norman Aas / ERR

    Eriolukorra tervikuna lõpetamine tekitab küsimuse, kas ilma selleta ikka õnnestub tõhus võitlus viiruse vastu. Hiljutised nn kobarseaduse muudatused tagavad muu riigielu toimimise ka eriolukorras. Tulemuseks on “taustal tiksuv” eriolukord, kirjutavad Norman Aas ja Illimar Pärnamägi. Eriolukorraga ahelreaktsioonina kaasnenud praktiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamiseks võeti riigikogus vastu nn kobareelnõuna muudatuste pakett (170 SE). Need muudatused olid […]

  • Piirangud ettevõtetele seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga

    Väljaanded / Carri Ginter, Piret Schasmin

    Eestis kuulutati 12. märtsil välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja massilise nakatumise ohuga. Eriolukord kehtib 12. märtsist kuni 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse korralduse eriolukorra väljakuulutamise kohta Eestis leiab siit (eesti keeles). Soraineni COVID-19 töörühm on teie käsutuses, kui teil peaks õigusnõu tarvis minema. Hoiame olukorral silma peal ja uuendame […]

  • Kui kaua peaks kestma eriolukord?

    Väljaanded / Allar Jõks / Vikerraadio

    Meie partner Allar Jõks selgitas Vikerraadios, kui kaua peab kehtima eriolukord ja kuidas on seotud erinevad piirangud ja eriolukorra kehtimine. Kuula lähemalt.

  • Advokaadid: mis saab siis, kui kuulutatakse välja eriolukord?

    Väljaanded / Karin Madisson, Piret Schasmin / Äripäev

    Riik võib erakorralistel asjaoludel kehtestada eriolukorra, mis annab valitsusele laialdased volitused, näiteks saab riik piirata inimeste liikumisvabadust, sundvõõrandada või võtta sundkasutusse inimeste vara või sundida nad eriolukorra lahendamiseks tööle, kirjutavad meie partner Karin Madisson ja advokaat Piret Schasmin. Valitsus võib välja kuulutada eriolukorra loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole […]

  • Miks eriolukord kui võimalik oleks ka hädaolukord?

    Väljaanded / Allar Jõks

    Eriolukord, üks hädaolukorra liike, on vajalik selleks, et valitsus saaks kiiresti reageerida, võtta tarvitusele meetmeid ja kehtestada piiranguid, mida hädaolukorras rakendada ei saa, selgitab meie partner Allar Jõks. Videosalvestust Allari esinemisest saab vaadata siit. Millised on eriolukorrast tulenevad piirangud? Eriolukord võimaldab piirata liiklemist, liikumist ja viibimist. Valitsus on sellekohased piirangud kehtestanud. Ettevõtjatel tasuks mõelda selle […]

  • Jõks ja Härginen: puudulikku valmisolekut ei saa korvata eriolukorraga

    Väljaanded / Allar Jõks, Kadri Härginen / ERR

    Kui eriolukorda on vaja viirusetõrjeks vajalike vahendite hankimiseks, siis järelikult Eesti ei ole epideemiaks valmis, kirjutavad meie partner Allar Jõks ja advokaat Kadri Härginen ERRis. Loe lähemalt.

  • Viibimiskeelud ja liikumispiirangud võivad anda aluse üüri alandamiseks

    Väljaanded / Piret Jesse / Ärileht

    COVID-19 levikuga seoses kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ja viibimiskeelud avalikuks kasutuseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, mängutubades ning kasiinodes ja mänguautomaadisaalides võivad anda meetmetest mõjutatud ettevõtetele õiguse alandada piirangu kehtivuse ajaks üüri või ekstreemsemal juhul selle tasumisest keelduda, kirjutab meie partner Piret Jesse Ärilehes. Senise kohtupraktika valguses on pigem kaheldav, et […]

  • Koostöö konkurentidega kriisi ületamiseks – konkurentsiõigus ei välista, aga piirab

    Väljaanded / Piibe Lehtsaar, Liisa Maria Kuuskmaa / Ärileht / Competition Connects

    Majanduskeskkonnas on hetkel muutujaid nii palju, et konkurent võib olla üks vähestest püsivamatest turuteguritest. Stabiilsete tegurite hulka kuulub ka konkurentsiõigus. Kas konkurentsiõigus lubab kriisi ületamiseks teha konkurendiga koostööd? Lühike vastus on, et koostööd võib teha lühiajaliselt, kui see on hädavajalik, ja tingimusel, et tarbija võidab koostööst rohkem, kui kaotab. Seega on kindlasti välistatud võimalus leppida […]

  • Allar Jõks kaebas valitsuse koroonareeglite pärast kohtusse

    Väljaanded / Allar Jõks / ERR

    Meie partner, vandeadvokaat Allar Jõks esitas esmaspäeval halduskohtule kaebuse valitsuse piirangukorralduste pärast. ,,Kaebus on esitatud ühe Kalamaja perekohviku huvides, kuid puudutab kõiki, kelle suhtes mai alguses pikendati keeldusid – teatrid, restoranid ja spaad,” selgitas ta. Jõks toonitas, et valitsuse peale kaebamine ei tähenda seda, et ta oleks viiruseeitaja. ,,Küll eitan arusaama, et viiruse tõrjel ei […]