Analüüsisime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitasime ettepanekud menetluste tõhustamiseks. „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise” analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega.

Suurinvesteeringud kolivad Eestist välja

Analüüsist selgub, et haldusmenetlused kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu Eestile olulised investeeringud venivad või jäävad ellu viimata ning realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud ka Eestis, kuid see eeldab eelkõige halduspraktikate olulist muutmist ja teatud regulatiivsete takistuste kõrvaldamist.

Soome ja Rootsiga võrreldes on Eesti haldusmenetlused vähemalt neli aastat pikem

Meie kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna eksperdid intervjueerisid Eesti ja Soome ametnikke, arendajaid ja spetsialiste ning analüüsisid näidiskaasuseid Eestis, Soomes ja piiratud kujul ka Rootsis. Selgus, et nii Soomes kui ka Rootsis on teostunud suurinvesteeringud, mille haldusmenetlused võtsid vähem kui aasta. Seejuures pole nt Soome veel praegugi protsessi kiirusega rahul ning jätkab selle tõhustamist. Eestis tuleb arvestada, et nii planeeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised kui ka tegevuslubade keskkonnamõju hindamised võtavad kumbki aega 2—3 aastat ning neid ei võimaldata läbi viia paralleelselt.

Põhiprobleem ei ole üksiku loamenetluse või protsessi pikkus, vaid menetluste kogukestvus

Eestile soodsate investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlused on ettenähtavad ja toimuvad mõistliku ajaga.

„Investori vaatest on oluline, et näeksime erinevaid planeerimis- ja loamenetlusi ühtse tervikuna. Terviklikud, üheselt mõistetavad, ettenähtavad ja kiired menetlused muudavad kaasamise sisukamaks ja annavad ka avalikkusele suurema kindlustunde. Soome kogemuse pinnalt usume, et seadusemuudatuste asemel tagab menetluste kiirendamise tõhusam koostöö ametiasutuste, arendaja ja kohanike vahel,“ rõhutab kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap.

Analüüsis tuuakse esile oluliste eesmärkidena, mida riigil oleks vaja investeeringute ligitõmbamiseks saavutada:

  • „Ühe aasta menetluse” saavutamine
  • avalikkuse parem kaasamine
  • keskkonnamõjude kohane arvestamine ja
  • usalduse suurendamine riigi vastu.

Meie teenused ja kliendimeeskond

Analüüsi koostasid meie kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna partner Paul Künnap, vandeadvokaadid Britta Retel ja Kapsar Endrikson ning advokaadid Sandra Mikli, Anu Liinsoo ja Andra Grünberg.

Loe lähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteatest.