Hankekool on Soraineni riigihanketiimi videoloengute seeria, milles jagame oma pikaajalisest kogemusest ammutatud teadmisi riigihankeõigusest. Loengutes tuleb juttu nii riigihangete baasteooriast kui ka praktikas tekkinud keerukamatest õigusprobleemidest. Loengud sobivad kuulamiseks igale riigihankehuvilisele – olgu selleks särasilmne juuratudeng, vilunud hankespetsialist või riigihankerägastikus esmakordselt ekslev ettevõtja.
Showstopperid hankelepingutes – kuidas tagada hankelepingus tasakaal poolte vahel?
Soraineni lepinguõiguse guru ja partner Mihkel Miidla selgitab Soraineni uues hankekooli loengus põnevate näidete põhjal, kuidas skoopi laiendavad sätted, vastutust piiravate sätete puudumine, ebamõistlikud leppetrahvide määrad, karmid garantiitingimused ja intellektuaalset omandit puudutavad läbimõtlemata tingimused mõjutavad pakkumuste esitamist.
Mihkel annab soovitusi, kuidas tagada nende tingimuste puhul hankelepingus parem tasakaal poolte vahel. Seda kõike selleks, et riigihankes osaleks rohkem pakkujaid ja nende esitatud pakkumuste maksumused oleksid soodsamad.
Hankelepingu sõlmimine raamlepingute alusel
Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen, selgitab hankekooli loengus raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimist: millised on üldreeglid, mida tuleb silmas pidada hankelepingu sõlmimisel ühe pakkujaga raamlepingu ja mitme pakkujaga raamlepingu alusel, millised on minikonkursi reeglid ning palju muud vajalikku igale hankijale, kes raamlepinguid sõlmib või sõlmida plaanib, ja pakkujale, kes raamlepingu sõlmimisest huvitatud on.
Tegemist on Kadri varasema hankekooli loengu „Mis on raamleping?“ jätkuloenguga.
Leppetrahv riigihangetes
Soraineni riigihankeekspert Mario Sõrm, kaevub seekordses Soraineni hankekooli loengus leppetrahvidesse. Mario selgitab nii leppetrahvi olemust ja selle kehtestamise viise kui ka seda, mida leppetrahvi seadmisel tuleb hankijal arvestada. Lisaks käsitletakse loengus ka leppetrahvi kohaldamisega seonduvat ning leppetrahvi tingimuse üle vaidlemist riigihanke menetluse ajal ja lepingu täitmise käigus.
Ülevaade innovatsioonipartnerlusest
Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko annab seekordses Soraineni hankekooli loengus põhjaliku ülevaate innovatsioonipartnerlusest, selgitades, mis see menetlusliik täpselt endast kujutab ja mida tuleb selle korraldamisel silmas pidada. Gerli selgitab nii innovatsioonipartnerluse kasutamise eeldusi kui ka käib läbi selle etapid. Samuti annab soovitusi riigihangete alusdokumentide koostamiseks, sh autoriõigustega seotud tingimuste kehtestamiseks, pakkujate arvu piiramiseks, hindamiskriteeriumide seadmiseks ja hankelepingu tingimuste kehtestamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks.
Mis on ideekonkurss?
Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko annab seekordses Soraineni hankekooli loengus põhjaliku ülevaate ideekonkurssist, avades sealjuures ideekonkursi olemuse ja selgitades ideekonkursi korraldamise korda.
Mis on riigihange?
Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko tutvustab seekordses Soraineni hankekooli loengus riigihanke olemust. Riigihankehuviline saab siit loengust vastused küsimustele nagu millal tuleb korraldada riigihange, kes on hankija, millised on riigihanke eesmärgid ja põhimõtted ning millised on hankemenetluse liigid.
Kõrvaldamine varasemate hankelepingute rikkumise eest
Soraineni hankekooli videos räägib riigihanketiimi advokaat Mario Sõrm pakkuja kõrvaldamisest olukorras, kus pakkuja on varasemalt rikkunud hankelepinguid. Mario avab vastava kõrvaldamise aluse elemente ja selgitab kohtupraktikale toetudes nende elementide sisustamist. Samuti käsitleb Mario kaalutluse teostamist ja otsuse põhjendamist ning selgitab rikkumise andmete esitamise tähtsust.
Kui hoolas peab riigihangetes olema pakkuja?
Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen avab loengus pakkuja hoolsuskohustuse olemust. Kuigi hoolsa pakkuja mõistet ei tunne riigihangete seadus ega ka riigihankedirektiivid, on nii haldus- kui ka kohtupraktikas omistatud hoolsale pakkujale rida kohustusi. Kadri ettekanne aitabki Eesti haldus- ja kohtupraktika ning Euroopa Kohtu praktika pinnalt välja selgitada, kui hoolas peab pakkuja riigihangetes olema.
Hankija ja pakkuja müstiline hoolsuskohustus
On mingi müstiline arusaam, et hankija peab olema hästi hoolas, aga kui kellegi käest küsida, mida selle all täpsemalt silmas peetakse, siis keegi ei tea. Tegelikult peab hankija lisaks õigusnormide täitmisele iseseisvalt ära tundma, et „Ahaa, nüüd ma olen olukorras, kus seadus ei ütle mulle, mida ma tegema pean!“. Siis tuleb lähtuda üldpõhimõtetest, mille järgi peab hankija tagama siseturu toimimise.
Seda ei ole täna aga praktikas eriti mõtestatud. Pigem kehtib arusaam, et kui konkreetseid õigusnorme ees ei ole, siis rohkem kohustusi pole. See on aga paradigmaliselt ebaõige.
Hankija ja pakkuja hoolsuskohustust käsitles oma ettekandes lähemalt Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen, kellel valmis sellel teemal ka doktoritöö.
Karistused riigihangete seaduse rikkumise eest
Meie partner Norman Aas avab põnevat, kuid siiani väga vähe käsitletud teemat – hankija karistusõiguslikku vastutust riigihangete seaduse rikkumise eest. Loengus selgitatakse hankija tegevuste kvalifitseerumist nii väärtegudeks kui ka kuriteoks ning käsitletakse eraldi selles kontekstis juriidiliste isikute vastutust ja sellest vabanemise võimalusi.
Kaitsehanked ja julgeolekuhanked
Üldreegel on see, et riik teeb enda ostud ja tellimused avalikult ja läbipaistvalt riigihangete teel. Ent on olemas ka valdkondi, kus mingite kaupade või teenuste hankimist avalikustada ei soovita või on see koguni keelatud. Selliseid hankeid nimetatakse tundlikeks hangeteks ning need puudutavad eeskätt kaitse- ja julgeolekuvaldkondi.
Meie riigihankeeksperdid Carri Ginter ja Mario Sõrm räägivad videoloengus, millised reeglid tundlikele hangetele kohalduvad ning kuidas neid ära tunda.
Alapakkumuste kontroll
Meie riigihankeeksperdist advokaat Mario Sõrm räägib praktikas hulgaliselt vaidlusi tekitavatest alapakkumustest. Millal on tegemist alapakkumusega, millal ja kuidas tuleb hankijal alapakkumusi kontrollida ning milliste argumentidega saab pakkuja ennast alapakkumuse kahtluse korral kaitsta – kõikidele nendele põletavatele küsimustele saate vastused Mario loengust.
Eksperdid arutlevad alapakkumuste kontrolli üle
Alatasa räägitakse, et alapakkumused on teema, mis kunagi riigihangetelt ei kao ja et õiguspoliitiliselt pole midagi olukorra parandamiseks ära teha. Meie riigihankeeksperdid Kadri Härginen ja Mario Sõrm diskuteerivad alapakkumuste kontrolli kitsaskohtade ja võimalike tulevikusuundumuste üle.
Hankija kahjunõue pakkuja vastu – hinnavahe hüvitamine pakkumuse tagasivõtmisel
Kui võitjaks tunnistatud pakkuja võtab riigihanke käigus pakkumuse tagasi, võib hankija nõuda pakkujalt hinnavahe hüvitamist järgmise pakkumuse maksumusega. Lisaks on hankijal õigus nõuda ka täiendavate kulutuste hüvitamist, mis võivad kaasneda uue pakkumuste hindamisega. Loengus käsitleb Kadri Härginen eeltingimusi, mis peavad olema täidetud, et hankija saaks pakkujalt kahju nõuda. Ettekandes tutvustatakse ka senist Eesti kohtupraktikat, mis on selliseid hankijate nõudeid puudutanud ning kus hankijate nõuded pakkujate vastu on väljamõistetud. Täpsemalt juba videos, head vaatamist!
Millal on ühispakkujate koostöö keelatud?
Viimasel ajal on Skandinaavia maade kohtutes hulgaliselt kirgi kütnud konkurentsiõigusest tulenev ühispakkujate koostöö keeld. Piirangud on karmid ning nende rikkumiste eest määratavad trahvid hirmutavalt kõrged. Ka Leedus on juba esimesed trahvid lubamatule ühispakkujate koostööle määratud. Eestis on küll tegemist veel avastamata teemaga, kuid Euroopa Liidu õigusest tulenevad põhimõtted kohalduvad meil samamoodi nagu Skandinaavia maades. Seega pole küsimus mitte kas, vaid millal muutub teema siingi aktuaalseks. Selleks, et olla õigel hetkel ühispakkujate koostöö piirangutega kursis ning osata nendest tulenevaid riske ühispakkumuste tegemisel hinnata, vaadake meie riigihanketiimi vandeadvokaadi Gerli Helene Gritsenko loengut.
Hankelepingu muutmine ja tagasinõuded
Riigikohus on hankelepingute muutmise kohta öelnud, et tegemist on väga keerulise asjaga. Viimasel ajal on advokaadibüroode jaoks hankelepingute muutmiste ja nendega kaasnevate tagasinõuetega tegelemine muutunud väga oluliseks teenistusallikaks.
Kui leitakse, et hankelepingut, kus on kasutatud Euroopa Liidu vahendeid, on õigusvastaselt muudetud, on üldjoontes rikkujal kohe soolas tagasinõue 25% hankelepingu „väärtusest“. See võib miljonitesse eurodesse ulatuvate projektide puhul tähendada üsna ulatuslikku auku hankija eelarves.
Mis on üldse hankelepingu muutmine? Millisel õiguslikul alusel saab hankelepingu täitmise tähtaega pikendada? Kuidas RHS § 123 lg 1 p 3 alusel teha täiendavaid oste? Neid teemasid käsitles Soraineni riigihankeekspert Mario Sõrm, kes tõi oma ettekandes näiteid ka konkreetsetest kaasustest.
Tagasinõuete „hinnakiri“ ja põhiseadus – kas Eesti õigus võimaldab tagasinõudeid maksma panna?
Riigikohus kontrollis, kas Vabariigi Valitsuse uus säte, mis ütleb, et finantskorrektsiooni määr on kindlasti kümme protsenti, on põhiseadusega kooskõlas. Kui varem võis see määr olla kas viis või kümme protsenti, siis uus säte karmistas reegleid.
Selgus, et see säte pole põhiseadusega kooskõlas ja kohaldada tuleb seda ühendmääruse redaktsiooni, mis kehtis sellel hetkel, kui see toetus saadi. Riigikohus põhjendas seda nii, et sellel hetkel, kui toetus saadakse, tekivad selle saajal õigused ja kohustused: õigus raha saada ja kohustus mitte reegleid rikkuda.
Tagasinõuete „hinnakirja“, põhiseaduspärasust ja teisi teemasid käsitles oma ettekandes Soraineni riigihankeekspert Gerli Helene Gritsenko.
Müstiline „VÕS 97“ ehk mis saab siis, kui lepingu täitmise ajal turuhind röögatult tõuseb
Videosalvestus on üks ettekanne 20. oktoobril 2022 toimunud veebiseminarist, kus advokaadibüroo Sorainen riigihangete ja lepinguõiguse eksperdid rääkisid, millised on lepingute (sh hankelepingute) muutmise põhialused, ning tõid praktilisi näiteid võimalikest lahendustest.
Vääramatu jõud
Videosalvestus on üks ettekanne 20. oktoobril 2022 toimunud veebiseminarist, kus advokaadibüroo Sorainen riigihangete ja lepinguõiguse eksperdid rääkisid, millised on lepingute (sh hankelepingute) muutmise põhialused, ning tõid praktilisi näiteid võimalikest lahendustest.
Veebiseminar riigihangete seaduse muudatustest
Rahandusministeerium on esitanud arvamuste avaldamiseks eelnõu, millega läheb muutmisele või täiendamisele kokku 221 riigihangete seaduse sätet. Räägime, mis muudatused tulekul on ja miks.
Kuidas allianssmudeliga projekteerimisel ja ehitamisel aega ja raha säästa?
Allianssmudelil põhinevad projektid võimaldavad projekteerimisel ja ehitamisel saavutada olulist aja- ja raha kokkuhoidu. Soomes rohkem kui 15 aasta jooksul laialdast kasutust leidnud mudeli on avastanud ka eestlased. Räägime lähemalt allianssmudelist ning selle rakendamise praktilistest aspektidest. Võtmeroll on siin avaliku sektori hankijate käes, kes projekti teostamise vormi üle otsustavad. Vaata allianssmudeli plusside ja miinuste kohta 31.01.24 toimunud Soraineni veebiseminarist „Ehitusprojektide teostamine allianssmudeliga“.
Osale meie hankekooli loengutes
Telli meie riigihankeuudiste infokiri
Kui sul tekkis loenguid kuulates küsimusi või soovid anda vihjet mõne kuuma riigihanketeema kajastamiseks tulevastes hankekooli loengutes, siis võta meie tiimiga ühendust:
