Hankekool on Soraineni riigihanketiimi videoloengute seeria, milles jagame oma pikaajalisest kogemusest ammutatud teadmisi riigihankeõigusest. Loengutes tuleb juttu nii riigihangete baasteooriast kui ka praktikas tekkinud keerukamatest õigusprobleemidest. Loengud sobivad kuulamiseks igale riigihankehuvilisele – olgu selleks särasilmne juuratudeng, vilunud hankespetsialist või riigihankerägastikus esmakordselt ekslev ettevõtja.

Showstopperid hankelepingutes – kuidas tagada hankelepingus tasakaal poolte vahel?

Soraineni lepinguõiguse guru ja partner Mihkel Miidla selgitab Soraineni uues hankekooli loengus põnevate näidete põhjal, kuidas skoopi laiendavad sätted, vastutust piiravate sätete puudumine, ebamõistlikud leppetrahvide määrad, karmid garantiitingimused ja intellektuaalset omandit puudutavad läbimõtlemata tingimused mõjutavad pakkumuste esitamist.

Mihkel annab soovitusi, kuidas tagada nende tingimuste puhul hankelepingus parem tasakaal poolte vahel. Seda kõike selleks, et riigihankes osaleks rohkem pakkujaid ja nende esitatud pakkumuste maksumused oleksid soodsamad.

Hankelepingu sõlmimine raamlepingute alusel

Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen, selgitab hankekooli loengus raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimist: millised on üldreeglid, mida tuleb silmas pidada hankelepingu sõlmimisel ühe pakkujaga raamlepingu ja mitme pakkujaga raamlepingu alusel, millised on minikonkursi reeglid ning palju muud vajalikku igale hankijale, kes raamlepinguid sõlmib või sõlmida plaanib, ja pakkujale, kes raamlepingu sõlmimisest huvitatud on.

Tegemist on Kadri varasema hankekooli loengu „Mis on raamleping?“ jätkuloenguga.

Leppetrahv riigihangetes

 

Soraineni riigihankeekspert Mario Sõrm, kaevub seekordses Soraineni hankekooli loengus leppetrahvidesse. Mario selgitab nii leppetrahvi olemust ja selle kehtestamise viise kui ka seda, mida leppetrahvi seadmisel tuleb hankijal arvestada. Lisaks käsitletakse loengus ka leppetrahvi kohaldamisega seonduvat ning leppetrahvi tingimuse üle vaidlemist riigihanke menetluse ajal ja lepingu täitmise käigus.

Ülevaade innovatsioonipartnerlusest

 

Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko annab seekordses Soraineni hankekooli loengus põhjaliku ülevaate innovatsioonipartnerlusest, selgitades, mis see menetlusliik täpselt endast kujutab ja mida tuleb selle korraldamisel silmas pidada. Gerli selgitab nii innovatsioonipartnerluse kasutamise eeldusi kui ka käib läbi selle etapid. Samuti annab soovitusi riigihangete alusdokumentide koostamiseks, sh autoriõigustega seotud tingimuste kehtestamiseks, pakkujate arvu piiramiseks, hindamiskriteeriumide seadmiseks ja hankelepingu tingimuste kehtestamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks.

Mis on ideekonkurss?

 

Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko annab seekordses Soraineni hankekooli loengus põhjaliku ülevaate ideekonkurssist, avades sealjuures ideekonkursi olemuse ja selgitades ideekonkursi korraldamise korda.

Mis on riigihange?

 

Soraineni riigihanketiimi advokaat Gerli Helene Gritsenko tutvustab seekordses Soraineni hankekooli loengus riigihanke olemust. Riigihankehuviline saab siit loengust vastused küsimustele nagu millal tuleb korraldada riigihange, kes on hankija, millised on riigihanke eesmärgid ja põhimõtted ning millised on hankemenetluse liigid.

Kõrvaldamine varasemate hankelepingute rikkumise eest

 

Soraineni hankekooli videos räägib riigihanketiimi advokaat Mario Sõrm pakkuja kõrvaldamisest olukorras, kus pakkuja on varasemalt rikkunud hankelepinguid. Mario avab vastava kõrvaldamise aluse elemente ja selgitab kohtupraktikale toetudes nende elementide sisustamist. Samuti käsitleb Mario kaalutluse teostamist ja otsuse põhjendamist ning selgitab rikkumise andmete esitamise tähtsust.

Kui hoolas peab riigihangetes olema pakkuja?

 

Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen avab loengus pakkuja hoolsuskohustuse olemust. Kuigi hoolsa pakkuja mõistet ei tunne riigihangete seadus ega ka riigihankedirektiivid, on nii haldus- kui ka kohtupraktikas omistatud hoolsale pakkujale rida kohustusi. Kadri ettekanne aitabki Eesti haldus- ja kohtupraktika ning Euroopa Kohtu praktika pinnalt välja selgitada, kui hoolas peab pakkuja riigihangetes olema.

Hankija ja pakkuja müstiline hoolsuskohustus

 

On mingi müstiline arusaam, et hankija peab olema hästi hoolas, aga kui kellegi käest küsida, mida selle all täpsemalt silmas peetakse, siis keegi ei tea. Tegelikult peab hankija lisaks õigusnormide täitmisele iseseisvalt ära tundma, et „Ahaa, nüüd ma olen olukorras, kus seadus ei ütle mulle, mida ma tegema pean!“. Siis tuleb lähtuda üldpõhimõtetest, mille järgi peab hankija tagama siseturu toimimise.

Seda ei ole täna aga praktikas eriti mõtestatud. Pigem kehtib arusaam, et kui konkreetseid õigusnorme ees ei ole, siis rohkem kohustusi pole. See on aga paradigmaliselt ebaõige.

Hankija ja pakkuja hoolsuskohustust käsitles oma ettekandes lähemalt Soraineni riigihangete valdkonna juht, partner Kadri Härginen, kellel valmis sellel teemal ka doktoritöö.

Osale meie hankekooli loengutes

 

Telli meie riigihankeuudiste infokiri

 

Kui sul tekkis loenguid kuulates küsimusi või soovid anda vihjet mõne kuuma riigihanketeema kajastamiseks tulevastes hankekooli loengutes, siis võta meie tiimiga ühendust:

Kadri Härginen, kadri.harginen@sorainen.com