Nõustasime Eesti Kunstnike Liitu õigusliku ja ajaloolise järjepidevuse taastamisel Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühinguni ning liidu asutamisaja muutmisel 1943. aastast 1922. aastaks, nagu see on teistelgi Eesti loomeliitudel.
Eesti kunstnikke ühendav organisatsioon
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing asutati Tallinnas Eesti kutselisi kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina. Esimestena asusid Peterburis õppinud Eesti kunstnike organiseerumist vedama Noor-Eesti rühmitus Tartus ja Eesti Kunstiselts Tallinnas. Järgnenud aastatel kujunes suurimaks Eesti kunstnike organisatsiooniks Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, keda vabariik tunnistas ka ametliku partnerina.
Teise Maailmasõja puhkedes olukord muutus. 1940. aasta riigipöörde järel saadeti Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing laiali ning 4. jaanuaril 1943 moodustati nõukogude võimu korraldusel Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (asutajateks olid Eesti kunstnikud nõukogude tagalas). Selle nime all jätkas liit 1957. aastani, mil uueks nimeks sai Eesti NSV Kunstnike Liit. Alates 1990. aastast kannab organisatsioon Eesti Kunstnike Liidu nime, kuid õiguslik side algse keskühinguga jäi tollal taastamata.
Eesti suurimaid loomeliite
Eesti Kunstnike Liit on oma 998 liikme (seisuga 14.03.2023) ja 18 alaliiduga Eesti suurimaid loomeliite. Liidu eesmärgiks on kunstivaldkonna arendamine ja selle kandepinna laiendamine Eestis ning kunstnike, kuraatorite, kunstiteadlaste ja kunstitöötajate huvide kaitsmine ja loomingulise tegevuse toetamine. Liit osaleb kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkondlikus arendustöös ning on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja, pakkudes muu hulgas produktsiooni- ja esitluskeskkondi tegevkunstnikele.
Meie teenused ja kliendimeeskond
Projekti raames koostasime kliendile juriidilise ülevaate, sealhulgas liidu õigusliku järjepidevuse hinnangu, mille jaoks analüüsisime muuhulgas Riigiarhiivis säilitatavaid ja muid ajaloolisi dokumente, et selgitada välja võimalikud seosed varasemate liitude ja kunstnike ühingutega.
Kuna organisatsioonide õigusliku järjepidevuse kindlakstegemiseks konkreetseid reegleid kehtestatud pole, lähtusime analüüsimisel teatavatest riikide õigusliku järjepidevuse aspektidest. Analüüsi tulemusel leidsime, et eksisteerivad õiguslikud eeldused selleks, et klient saaks vastu võtta otsuse õigusliku järjepidevuse osas 1922. aastal asutatud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühinguga. Pärast meie analüüsiga tutvumist võttis klient vastu otsuse Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu õigusliku järjepidevuse osas ja nihutas oma asutamisaja 1922. aastasse.
Kliendimeeskonda juhtis nõunik Piret Lappert, keda toetasid partner Karin Madisson ja jurist Katariina Kuum.
