Riigikohus jättis menetlusse võtmata vastaspoole kassatsiooni ning seega jõustus oluline kohtulahend ning lõppes aastaid kestnud vaidlus. Esindasime edukalt pankrotihaldurit ja äriühingut vaidluses väidetava 6,3 miljoni euro suuruse nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses. Nõue põhines väidetavatel müügi-, loovutamis- ja faktooringlepingutel, kuid kohtule esitati neist vaid ühe originaal. Puudustega olid ka teiste nõutavate dokumentide koopiad.
Hagi jäi rahuldamata kõigis kohtuastmetes.
Iga võlgniku väljastatud dokument ei ole võlatunnistus
Vaidluse keskne küsimus puudutas võlatunnistuse olemust. Hageja väitis, et võlatunnistusena tuleks käsitleda saneerimisteadet, saneerimiskava, allkirjastatud arveid ja majandusaasta aruannet. Tänaseks jõustunud lahendis leidis ringkonnakohus, et võlatunnistuse eelduseks on, et dokumendid näitaks selgelt poolte tahet end lepinguliselt siduda ja loobuda õigusest nõudele vastu vaielda. Kuivõrd see nii ei olnud, ei saa dokumente võlatunnistuseks pidada.
Võltsitud dokumentide kahtlusel lasub tõendamiskohustus dokumentide esitajal
Kohus rõhutas põhimõtet, et kui dokumendi ehtsuses tekib põhjendatud kahtlus, peab selle ehtsust tõendama dokumenti esitav pool.
Meie kliendi juhtumis ei vastanud veodokumendid ei lepingule ega ka rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) nõuetele. Samuti äratasid kahtlusi erisused arvete kujunduses, templites ja allkirjades. Kuna vaatamata kahtlustele ja kohtu antud võimalusele originaaldokumente ei esitatud, leidis kohus, et hageja ei ole dokumentide ehtsust tõendanud.
Meie teenused ja kliendimeeskond
Nõustasime klienti kohtuvaidluses, pakkusime tuge strateegia väljatöötamisel ja tõendite kogumisel ning läbirääkimistel.
Klienti esindasid kõikides kohtuastmetes kogu vaidluse vältel meie partner Carri Ginter, maksejõuetusõiguse ja saneerimise valdkonna juht nõunik Mari Agarmaa-Jentson ning vandeadvokaat Liisa-Maria Puur.
