Töötasime TalTechi juhtimisel välja kontseptsiooni, mis aitaks viia ruumilise planeerimise dokumendipõhisest andmepõhiseks. Analüüsi tellinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk oli leida lahendus, mis muudaks planeeringute koostamise kiiremaks, lihtsamaks ja tõhusamaks.
Planeeringuandmed viiakse PDF-failidest masinloetavale kujule
„Oleme harjunud planeeringuid analüüsima PDF-dokumentide põhjal, sh lugema pikki kirjeldusi seletuskirjadest planeeringus lahendatud teemade kohta. Lõplikest kokkulepetest arusaamine on tihti kaalutlemise ja tõlgendamise küsimus,” selgitab meie nõunik Sandra Mikli praegust olukorda.
„Andmepõhisele planeerimisele üleminek annab planeeringutes sisalduvatest tingimustest selgema ülevaate, võimaldades andmeid töödelda andmekategooriate kaupa koos selgitustega. Sealjuures oleks tulevikus võimalik andmekategooriad ristkasutada näiteks teiste andmekogudega, nt ehitisregistriga,” toob Mikli näiteid, kuidas süsteem võiks tulevikus toimida.
Kohalikele omavalitsustele jääks rohkem aega sisuliseks ruumiloomeks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja analüüsi valdkonna juht Tiit Oidjärv ütleb Trialoogis ilmunud artiklis, et „uus süsteem vähendaks omavalitsuse käsitööd ja jätaks rohkem aega sisuliseks ruumiloomeks. Arendaja saaks kiiremini teada, millised tingimused kinnistul kehtivad, ning avalikkus leiaks planeeringuinfo lihtsamini asukoha järgi. Andmetega saaks siduda ka ajaloo: iga objekti ja tingimuse juures oleks näha, millal see kehtima hakkas ja millal kehtivus lõppes, nii et vajadusel saaks taastada ka varasema õigusliku seisu.“
Ühtlustatud andmestik looks võimaluse automatiseerida suure osa tehnilistest kontrollidest. Süsteem võiks automaatselt tuvastada vastuolusid detail- ja üldplaneeringu vahel ning hinnata, kas ehitusloa taotlus on kooskõlas planeeringus sätestatud nõuetega.
Meie teenused ja klienditiim
Nõustasime projektimeeskonda Eesti ruumilise planeerimise õigusraamistiku analüüsimisel. Töö hõlmas planeerimis- ja ehitusõigust, planeeringute vormistamise nõudeid, keskkonnamõjude hindamist, andmehaldust ning planeeringuandmete digitaliseerimise õiguslikke eelduseid.
Lisaks kaardistasime planeeringuandmete kogumise, säilitamise ja kasutamisega seotud õigusnõuded ning hindasime, milliseid õigusakte tuleb muuta, et täisdigitaalse planeerimise andmemudel kasutusele võtta.
Analüüsi „Teekaart –täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ täistekstiga saab tutvuda siin.
Meie klienditiimi juhtis nõunik Sandra Mikli, keda toetasid vandeadvokaat Elina Lumiste ning juristid Nele Otsalt ja Joosep Kuusk.
