Esindasime edukalt Eesti Vabariigi Valitsust Riigikohtu üldkogu ees toimunud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, mis puudutas kirikute ja koguduste seaduse muudatuste põhiseaduspärasust. Menetlus algatati pärast seda, kui Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata, väites, et muudatused piiravad ebaproportsionaalselt usuvabadust ja ühinemisvabadust.
8. juunil 2026 jättis Riigikohus presidendi taotluse rahuldamata ja tunnistas vaidlustatud muudatused põhiseadusega kooskõlas olevaks. Kohus leidis muu hulgas, et seaduse sätted on piisavalt selged ning neid on võimalik tõlgendada ja kohaldada viisil, mis vastab põhiseadusele.
Märgiline põhiseaduslik vaidlus usuvabaduse piiride üle ohustavate välissidemete puhul
Kohtuotsus on oluline, sest selgitab, millises ulatuses võib Eestis usuliste ühenduste tegevust piirata olukorras, kus tekivad kahtlused nende seoste suhtes välismaiste organisatsioonide või vaimulike juhtidega. Kohtuasja keskmes oli küsimus, kas vaidlustatud muudatused sekkusid lubamatult usuvabadusse ja ühinemisvabadusse, nõudes teatud sidemete katkestamist välismaiste usuliste struktuuridega.
Riigikohus selgitas oma otsuses, et vaidlustatud sätteid tuleb tõlgendada kitsalt. Kohus leidis, et seadus ei ole suunatud konfessionaalsete, teoloogiliste ega õpetuslike sidemete vastu. Piirangud puudutavad üksnes selliseid halduslikke, organisatsioonilisi või majanduslikke seoseid Eesti usulise ühenduse ja välismaise usukeskuse, juhtorgani või vaimse juhi vahel, mis kujutavad endast ohtu Eesti julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. See eristus oli kohtu põhjenduste keskmes, kinnitades, et muudatuste eesmärk ei ole reguleerida usulisi veendumusi ega õpetusi.
Kohus andis ka olulisi suuniseid seaduse kohaldamise künnise kohta, rõhutades, et oht ei tohi olla abstraktne ega hüpoteetiline. Seaduse rakendamine eeldab reaalset ja konkreetset ohtu, mis on tuvastatud konkreetse juhtumi asjaolude põhjal. Lisaks selgitas kohus, et oht peab tulenema kõnealusest välisriigi organisatsioonist või juhist, mitte pelgalt ajaloolisest, sümboolsest või laialt määratletud seosest. Seetõttu peab iga juhtumi hindamine põhinema konkreetsetel faktidel, mitte üldistel eeldustel.
Meie teenused ja kliendimeeskond
Nõustasime ja esindasime Eesti Vabariigi Valitsust Riigikohtus kogu põhiseaduslikkuse kontrolli menetluse vältel. Valitsust esindas partner Allar Jõks, keda toetas jurist Ulrika Paavle.
