Esindame Lux Expressi ja teisi Eesti bussioperaatoreid vaidluses Eesti riigiga.

8. septembril langetas Euroopa Kohus vaidluse raames otsuse, mis ühtib meie spetsialistide seisukohaga – 20 aastat Eestis kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada.

Põhiseadusevastane kohustus

Lux Express Estonia pöördus 2019. aasta augustis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid. Samasisulise kaebusega pöördusid halduskohtusse veidi hiljem veel kolm Eesti bussiettevõtet (MK Autobuss, Arilix ja Estonian Lines).  Asja menetlenud Tallinna halduskohus tegi 2020. aastal taotluse Euroopa Kohtule ning küsis enne oma otsuse langetamist hinnangut, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Möödunud nädalal langetatud Euroopa Kohtu otsus on Tallinna halduskohtule siduv.

“Eesti riik püüdis viimase hetkeni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu ja riigil on täielik õigus sundida vedajaid inimesi bussidega tasuta sõidutama. Euroopa Kohus ütles, et riigi hüvitise maksmise kohustus kehtib juba aastast 1971. Nüüd arvutame kokku, kui suur oli tulude ja kulude vahe. Nii saame teada, kui kallis oli kingitus, mille riik esialgu võõrastest taskutest kinni maksta soovis,” kommenteeris Lux Expressi ja teisi Eesti bussioperaatoreid vaidluses esindav Soraineni partner Carri Ginter.

Kohtu seisukoht erineb vastustaja omast

Senises kohtumenetluses on riiki esindav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine.

Meie nõunik Kadri Härginen lisas, et hetkel küsib kohus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (vastustaja), millisele seisukohale jääb ta pärast eelotsuses toodud Euroopa Kohtu seisukohtade avaldamist. „Ilmselt ei saa enam lähtuda eeldusest, et vedajale midagi hüvitama ei pea. Vastustajal oleks otstarbekas asuda kaebajaga läbi rääkima hüvitise suuruse arvutamise ja väljamaksmise osas. Kohus ootab vastustaja seisukohta 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates,“ lisas Härginen.

Vaidlus ebaõiglase süsteemi vastu

Lux Express Estonia juhatuse liikme Ingmar Roosi sõnul on oluline rõhutada, et nad ei läinud kohtusse puuetega inimeste ja eelkooliealiste laste vastu ega vaidlustanud riigi õigust pakkuda neile ühistranspordi kasutamiseks soodsamaid tingimusi.

“Me vaidlesime riigi poolt kujundatud ebaõiglase ja äsjase kohtulahendi valguses ka õigusvastase süsteemi vastu. Vedajatele, kellelt riik avaliku teenindamise lepingute alusel veoteenust ostab, hüvitatakse tasuta sõiduõigusega reisijate vedamise kulu läbi kilomeetri hinna, kuid puhtalt piletitulust toimivaid liine teenindavad vedajad peavad samu sõitjategruppe teenindama tasu saamata. See kahjustab konkurentsi piletipõhiselt toimiva bussiliikluse ja riigieelarvest toetatava teenuse vahel. Kokkuvõttes tähendab see, et riigi poolt seadusevastaselt pandud koormise tõttu on käigus vähem bussiliine, kui neid oleks moonutamata konkurentsi tingimustes.”

Aastaid kehtinud ülekohtuse olukorra muudab groteskseks asjaolu, et juba 2008. aastal andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium õiguskantsleri vahendusel bussivedajatele lubaduse, et peagi luuakse tasuta sõiduõigusega isikute teenindamiseks spetsiaalne hüvitiste süsteem. „14 aastat on möödas, aga seda lubadust ei ole senini täidetud. Küll aga on valitsus vahepeal leidnud, et Eesti riik on piisavalt rikas, et käima panna üleüldine tasuta bussiliiklus avalikel maakonnaliinidel,“ lisas Roos.

Meie kliendimeeskond

Lux Expressi ja teisi Eesti bussioperaatoreid esindavaid vaidluses meie partnerid Allar Jõks ja Carri Ginter, keda toetab vandeadvokaat Kadri Härginen, advokaat Elina Mizerova ja juristid Katariina Kuum ja Hanna-Elise Rähni.