Nõustasime Riigikogu liikmeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) muudatusettepanekute põhiseaduslikkuse hindamisel. Analüüsisime, kas kavandatud muudatused on kooskõlas Eesti põhiseadusega ning kuidas peaksid riigi peamised otsustusmehhanismid kriisiolukorras toimima.
Põhiseaduslikud piirid kui tõhusa kriisijuhtimise alus
Kriise reguleerivad õigusaktid annavad riigile sageli ulatuslikumaid sekkumisvõimalusi, mistõttu on oluline, et kriisimeetmed oleksid selgelt põhjendatud, õiguspärased ja kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikud piirid aitavad tagada, et meetmeid rakendatakse üksnes vajalikus ulatuses ning otsuseid langetab selleks pädev asutus.
Nii saab riik kriisiolukorras tegutseda kiiresti ja tõhusalt, säilitades samal ajal õigusselguse, vastutuse ja põhiõiguste kaitse.
Võimude lahusus ja vastutuse selgus
Analüüsisime Vabariigi Presidendi ja peaministri asendamise korda kriisiolukorras ning selle vastavust põhiseadusele. Lisaks hindasime, kas Riigikogu võiks täita ülesandeid, mis tavapäraselt kuuluvad täidesaatvale võimule, sealhulgas ettepanekut anda Riigikogule õigus nimetada ametisse nende asutuste juhte. Leidsime, et selline lahendus oleks vastuolus põhiseadusliku võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega ning võib muuta ebaselgeks, kes vastutab täidesaatva võimu tegevuse eest.
Kriisiolukorras on selge vastutusahel eriti oluline. Põhiseaduse kohaselt juhib täidesaatvaid asutusi täidesaatev võim ja vastutab ka nende tegevuse eest, eriti julgeoleku- ja kriisiolukordades. Riigikogu võib ametisse nimetamise protsessis osaleda, näiteks nõusoleku andmise või avaliku kuulamise kaudu.
Põhiseaduslike institutsioonide roll kriisiolukorras
Käsitlesime ka erinevate põhiseaduslike institutsioonide ülesandeid kriisiolukorras. Analüüs näitas, et Riigikaitse Nõukogule ja Riigikontrollile saab anda kriisijuhtimisega seotud ülesandeid, kui need on kooskõlas nende põhiseadusliku rolli ja eesmärgiga. Kriisi ajal on tähtis, et institutsioonide ülesanded oleksid selged ning otsustusprotsess läbipaistev.
Põhiõiguste kaitse ka kriisi ajal
Lisaks hindasime, millistel tingimustel on lubatud kehtestada töökohustusi ja muid meetmeid, mis mõjutavad inimeste põhiõigusi.
Rõhutasime, et iga piirang peab teenima põhiseaduslikult õigustatud eesmärki ning olema vajalik ja proportsionaalne. Mida ulatuslikum on mõju inimeste põhiõigustele, seda kõrgemal tasandil tuleb otsus teha.
Kui meede on oma ulatuselt võrreldav eri- või erakorralises olukorras kasutatavate piirangutega, peab selle üle otsustama Vabariigi Valitsus. See aitab tagada, et riigi sekkumine on põhjendatud, õiguspärane ja selge vastutusega.
Meie kliendimeeskond
Meie kliendimeeskonda kuulusid partner Allar Jõks ja jurist Ulrika Paavle.
